Saturday, March 5, 2011

tere üle pika pika aja :)

viimasest postitusest on pagana palju aega möödas, nii et vahelduseks peaks vist midagi kirjutama, muidu mõtlete et ma ää koolenud :D aga ei ole.. täitsa olemas olen ;) pettusite? :D
vahepeal on ühtkoma teist toimunud.. head ja mitte nii väga head... kõige parem mis sai juhtuda oli see et autojuhiload ära tegin :D ai see oli kino... no tähendab ARKi sõidueksam oli kino.. uskumatu et load sain ja veel esimese laksuga :D no algus oli ok... aga siis tuli külgpoks... ma pole seda nii kaua aega harjutanud... korra vist õnnestus proovida... aga nuh.. sõitsime ja siis tuli koht kus nad tavaliselt lasevad toda boksi teha.. teeääres siis seisavad mõned autod aga kuna nende vahel ei olnud kohta siis eksamineerija lasi mul nende taha parkida ( mis oli minu suurim õnn, polnud vaja karta et kellegi tagant ära rihin :D) hakkan siis parkima.. kenasti auto kõrvale seisma, suund sisse ja tagurdama, keeran siis tolle auto taha, nikerdan ja nikerdan seal.. vahin peeglitest ja värki ja siis mulle tundus et justkui oleks valmis, vaatan eksamineerijale otsa, et tundub et valmis on... eksamineerija vahib otsa ja ütleb et ei ole valmis... mina, mõtlen, et mis asja? vahin.. ok servast nati kaugel ikkagi siis :D hakkan aga uuesti manööverdama, eksamineerija küsis et kas ma lubasin sõitma hakata..... mina vastu, et ei lubanud jh.. nägu punaseks minemas, manööverdan siis tagasi ja servale lähemale, pargin oma arust siis ka piisavalt lähedale teisele autole.. no oleks justkui valmis ju... eksamineerija jällegi et ei ole valmis... midagi olen jätnud tegemata, mis peab tehtud olema, lohutas mind muidugi et ma pole ainuke kes seda viga teeb, neid pidi palju palju olema :D no ma siis mõtlen, ja küsin ,et äkki peab ka auto välja suretama :D... no ei pea, võin ju ka parkida et kedagi peale võtta... mhhh krt mõtlen endamisi, et nüüd on täitsa pekkis... mõtlen siis edasi, annab mulle jälle vihje, et see ohutuse mõttes, ja tuleb kindlasti ära teha... ma ikka mõtlen... vaatan autos ringi... vaatan välja... mõtlen ja mõtlen... ja siis vaatan käsipidurit ning HEUREKA... muidugi käsipidur jäi peale panemata.... selle peale ütleb ta mulle seisupidur.. noh ehk siis meie keeli käsipidur :D nonii ja sõit võib jätkuda :D ja mina juba endamisi mõtlen, et nii.. tehtud... läbi kukkusin :D
 sõidame siis paidest, ringteelt siis mäo poole, no mina siuke rahulik sõitja, ei tee mingit järsku kiirendust ning saame linnast välja kus siis võib juba 90 rallida... minul seal alguses mingi 70 veel sees (no mõtlesin et ikka rahulikult lähme 90 peale :D) vaatan peeglitesse.. tagant tulevad närvilised juhid, tahavad mööduda aga ei saa.. vastu tulevad ju autod... järsku küsib eksamineerija, kui kiiresti siin sõita võib? mina et 90.. aga miks ma 80 sõidan :D no kurja, gaas põhja ja 90 sisse, siis hakkas juba 70 ala nii et tuli taas hoog maha võtta :D.. tee oli muidu suht ok.. aga teatud lõigud olid rööpais ja jäised... mul talvesõidu kogemusi palju pole ja üld kokkuvõttes ma eriti üle 80 ikkagi sõita ei riskinud, sõidame siis mäost tartu suunas, tuleb ringtee, pidin võtma suuna tlna peale, mis oli ringtee 2 väljasõit... mina millegi pärast hakkasin mõtlema, et tlna saab ikka tagasi suunas, ehk siis ring peale ja tagasi tuldud teed :D eksamineerija ütleb, et suund oli tlna peale ju? silme ette lõi kohe too silt kus näitas tallinn, otse, ehk siis ringtee väljasõit nr 2 :D selge uuesti ringi peale tegema :D aga ringtee oli täiesti jäine, kuna pööre ikkagi suht järsk, siis tuli ikkagi hoogu maha võtta nati 3käik 2 käigule, ning pöörama... vahepeal viskas autotagumiku rööpaist välja ning jh.. auto tegi hea jõnksu :D ise mõtlesin, et persse küll, sõit on ikka jumala metsas.. siis juba hakkasin sõitma nii et olin rahulikum ning mõtteis aint et täna ei ole see päev mil load kätte saan... sõidame siis veel paide vahel ringi, mööda igasugu tänavaid.. ning siis lõpuks ARKi tagasi, jääme seisma, pidin auto ajama garaazi ette, kallaku peale.. ajasin siis ukse ette, käsipidur,ehk seisupidur peale, jätsin auto seisma ning valmis... eksamineerija trükib miskit oma läpparis ning siis vaatab mulle otsa ning küsib mult, et kuidas oli? kuda mul tunne oli? :D nujh... kokkuvõttes siis rääkis, et maanteel peaksin ikka natuke kiiremini sõitma, et teatud oludes on vajalik sõita kiiremini jne jne :D ja siis ütleb mulle lõpuks, et sõita ma oskan ja saingi load kätte :D:D oi te ei kujuta ette seda tunnet, kui juba oma mõtteis oled leppinud sellega et ei saa lube, ja siis öeldakse et tehtud!!! :D see oli kergendus ja rõõm :D

jessver.. nüüd sai nii pikk tekst, ja sain alles ühe loo räägitud :D
ma hetkel rohkem ei viitsi, aga kui sõbra sünnipäevalt tagasi ning veel elu ja tervise juures siis kirjutan edasi ;)

Sunday, January 30, 2011

ja nii see jutuke algab!!!

kõik algab just sealt, kust sa tahad et ta algaks... pööra vaid uus leht ning alusta algusest..
lõpeta viimane peatükk, viimane vaatus, sulge kaaned ning pane see riiulile..

aga kuidas? kõik jääb ju pooleli, selgusetuks? jäävad õhku vaid küsimused... küsimused mis vastuseid ei saa!!!
aga milliseid küsimusi sa ootad... milliseid vastuseid sa pead andma?... kui keegi ei oska isegi küsida, sest keegi ei tea ju kuidas asi edasi läheb!!!
no just.. keegi ei teagi.. see on imelik ning arusaamatu isegi minu jaoks!!
ma ei rääkinud selle jutu avaldamisest midagi... see jääbki sulle sinna riiuli peale.. täpselt nii nagu ta sul on ning sa ei tee sellega midagi... lihtne ju?
aga ma ei kirjutanud seda ju selleks et see jääkski sinna riiuli peale, on ta ju avaldamiseks mõeldud, kuigi see jutt ei valmi vist iial!
täpselt.. ja nüüd alustad uue looga, looga mis valmib ja mille sa suudad avaldada..
tänan sõber... sellist nõuannet mul just oligi vaja... lähen parem välja mõtteid koguma!! sina mine tegele oma töö või naisega ning ära aja mu mõtteid segamini!!
yes sir!! ma kummardada ei viitsi, mul selg liialt valus selleks ;) ja et teaksid, homme peame minema kopli aedu parandama, nii et ära kuhugi ära kao!!
no vaatame seda asja jah...
elu siinses rantšos on kõike muud kui lihtne, ning pereäri ajada aina raskem, kuid peame kuidagi hakkama saama, hobuseid palju ning rasked kuid müüki ei sobi nad veel niipea.. 
farm on suur.. üle 200ha maad millest ligi 50 ha metsa, kust lõikame ise talvekütet ning ehitusmaterjali, suur talumaja, 3 talli, 2 maneeži, suured koplid, 2 väliplatsi ja hunnik muud talutehnikat, ja needki vajavad kõpitsemist ning oleme siin ju vaid mina koos venna ja tema naisega ning 2 sulasega.. 
Tony, tuled äkki siia juba... mul on su abi vaja!!! .....   


Tahad teada mis edasi saab? tahad et hakkan seda lugu edasi kirjutama? oled kindel?
mõtle ikka veel korra... ning kui sa endiselt oled kindel... siis kirjuta seda kommentaaridesse ning eks siis vaatame... mis sellest lookesest edasi saab ;)   
  
nii ongi et kuidagi ei ole..
nii peabki nagu eal ei peaks..
üsnagi mõtetu, kuigi omab üsna head mõtet..
ma ei tea... kuigi ometi tean ju..
sa ei tea, kuigi tead millest ma räägin..
pole eriti oluline, kuigi on väga oluline...
ütled et ei armasta, kuigi armastad ju!!
vihkad... aga sa ei oska vihatagi..
nutad.. kuigi silmad pole pisarais..
igale asjale me elus on olemas vastand või vastu väide... ka siis kui see pole vajalik või oluline..
kõik mis me ütleme või arvame, võib tunduda mõtetu... aga teise jaoks tähendab see kõike..
iga hetk me elus on oluline.. vahel ei saa me sellest vaid aru..
vahel ei tunnista me oma vigu.. ning teeme neid ikka ja jälle...
vahel on eluteed väga sinka-vonka ning käänulised...
aga miks ma seda kõike siia kirjutan???
no krt ega ma ka kõike ei tea... kirjutan ju seda mida sõrmed trükivad.. ja sõrmed trükivad seda mida mõistus ütleb...
aga teate... ma pian ju siia midagi kirjutama... järgmine kord siis äkki midagi paremat ;)

Tuesday, January 25, 2011

vahel tulevad huvitavad mõttevälgatused, vahel ei oska neid sõnadesse panna, ega kirjeldada, vahel ei oska neid isegi mõelda.. vahel on vaikus.. vaikus nagu enne tormi... pole mõtteid, pole ideid.. tühjus.. koputa ning sulle kajab vaid vastu hääl, mis hüüab vaikuses ning sellest ei saa ju mõhkugi aru.. et mida ta mulle siis hüüab?
aga arvan et vahel ongi targem et aru ei saa... ei tahagi teada mis seal vaikuses kajab.. mulle ei meeldi vaikus.. mulle ei meeldi ka lärm.. aga mulle meeldib kui mu ümber on elu... aktiivne elu.. muusika.. emotsioon.. loodus.. kui oskad neid kuulata siis tead et tegelt pole me ümber kunagi vaikust. teispoolsuses võid vaiki olla ning olla ümbritsetud vaikusega... või mille iganesega mis seal leidub... aga siin.. nüüd.. praegu.. just sel momendil vajan ma elu mis oleks täis kõike muud kui vaikust... aga samas ei tohi see hakata segama mu mõtlemist, no nii et ma ei kuuleks oma mõtteid kui need mul peas laulavad... mulle meeldib oma mõtteis laulda laulmata laule, olla seal kus ma muidu ei ole, teha seda mida muidu ei tee... sest mulle meeldib nii... see on nii hea tunne olla oma mõtetega unistustes... mitte seal taevastes alades, et see kukkumine valus oleks või nii.. aga just nii kaugel et tunda piiri reaalsuse ning mõttemaailma vahel... unistamine pole veel kellegile halba teinud.. kui on! siis pole see olnud enam unistus vaid ulme... ei tasu nende roheliste mehikestega mingeid kokkuleppeid sõlmida... unistused on ikkagi need mille nimel me elame ning pingutame...
näed kuidas mõtted liiguvad... ainult aseta näpud klaviatuurile.. pane taustaks vastavale meeleolule muusika (mida pole alati lihtne leida) ning pärast saad lugeda miuksed mõtted sul peas läbi käivad... mul jooksis korraks juhe kokku... aa jh.. muusika pala vahetus ;) nüüd uus lugu ning taas näpud käivad.. ma ei ole kindel mida siia nii lõpuks kõike kirja saab... aga proovige kah.. ja avastate endas uut ja huvitavat äkki... xavier naidoo mängib mul hetkel... no ei saa saksa keelest aru, aga kui lugusid kuulad siis laulu emotsioon jõuab ikkagi kuidagi minuni... varvas matsub vaikselt rütmis ning hinges on kuidagi rahulolu... kerge olemine.. vaba.. no ma ei tea.. seda peab ikka ise kogema või aru saama sellest... võite mind ju imelikuks pidada aga ega ma polegi väitnud et ma ei ole imelik.. kiiksuga olen.. nagu sinagi, või sina seal või sina seal tagareas.. meis kõigis on mingi kiiks.. kellel suurem kellel väiksem.. kellel hullem kellel veel hullem.. kellel lööb kohe välja kellel millisekundi jooksul... aga kiiks on hea... see toob me isiksused välja.. näitab kes me oleme.. ning aitab meil ka arusaada teiste kiiksudest ning on ju hea teadmine et pole ainuke kiiksuga siin maailmas...

ok.. nati pikaks sai... rautselt juba poole pealt panite selle lehe kinni ning võtsite ühendust hullariga... edu teile.. aga teised kes te seda siia lõpuni välja lugesite.. paluksin teilt kommentaare ja muidu ettepanekui kirjutiste suhtes siia alla kommentaari lahtrisse... vastasel juhul ei viici ma enam kirjutama hakata... kuna iseendaga suhtlemiseks võin ka endaga niisama rääkida :)

aga kena päeva ja ehk uute kirjutisteni!!!!
teie: Heiki

Sunday, January 23, 2011

miskit nalja moodi!!!

S-sass
P-peeter

S. kl peeter?
P. mis on sass?
S. mida sa teed?
P. mitte s.ttagi! mis ise?
S. no umbes sama!
P. a miks sa küsid?
S. ei ma niisama?
P. mis niisama? niisama ei saa kirikus peksa kah
S. enam ei saa või?
P. juba ammu ei saa
S. sedant ma ei teadnudki
P. no nüüd tead, nii et räägi nüüd?
S. mida?
P. no seda mida sa tahtsid algul rääkida!!
S. no kulla peeter, egas mul enam pole meeles mida ma nii ammu tagasi rääkida tahtsin!!
P. no krt.. mis sul haugi mälu või?
S. mis see haugi mälu siia puutub?
P. no ei puutugi ju!!
S. no mis sa siis küsid nii?
p. no niisama noh
S. mis niisama.. krt kirikus ei anta niisama peksa kah!!


krt ei tulnud nii hea kui planeerisin aga ideed kadusid järsku kuhugi ära :D kui nood tagasi tulevad siis kirjutan edasi ;D
 

Sunday, January 16, 2011

part 2 mis sai edasi..

üle kivide ja kändude ning läbi murdunud metsasalude sai lapsepõlv läbi, lõppesid mängud ning süütu lapselik maailm, aga hakkas noorus.. inimeste kõige ilusam aeg... aeg mil avastad ennast ning teisi, avastad uusi rõõme ning valusid.. avastad head ja halba.. avastad et on olemas üks meeletult hea tunne.. või kuidas seda täpsemalt kirjeldadagi... Armastus
mis see on.. tunne, meeleolu, asi?
see on midagi erilist mida ei oskagi kirjeldada, kuid see on see mis sind saadab kogu nooruse ning ka sealt edasi.. armastus on see mis juhib sind su elus kas õigele või valele teele..
kuid armastusest algab kõik pihta.. armastus ei ole vaid tüdruku ja poisi vaheline suhe, tunne vms.. armastus elu vastu, armastus vanemate vastu, armastus loomade vastu.. jne jne.. see on see mis näitab et sul on hing ning tunded.. armastust saab väljendada mitmeti. iga inimene võib seda erinevalt välja näidata, vahel me isegi ei mõista seda.. aga seda kuidas keegi seda välja näitab, ei saa talle pahaks panna, sest oleme ju kõik erinevad ning me ei tea kunagi mida üks või teine mõtleb või ühes ja teises situatsioonis käituda võib..
keeruline.. keeruline on see elu.. armastada võib sõpru, armastada võib oma hobisi, tegevusi mis sulle tõeliselt meeldivad... nagu mina.. armastan oma sõpru, sest ilma teieta oleks mu elu null... olete mulle kallid ja olulised.. ning sama palju armastan ma oma hobisi... hobuseid.. muusikat.. ja tegelt veel paljusid asju, millega ma enam tegeleda ei jõua.. kuid tõesti väga tahaks.. aga paraku tuleb elus teha palju valikuid ning otsuseid... kõike korraga ja koos ei saa.. kuigi tahaks
armastan ka oma vanemaid, tänu kellele olen ma see kes olen... ja see kes ma olen, seda ei muuda miski.. sest just selline ma olen...
aga see kõige ilusam armastus...
oma teise poole vastu, kelleta on meil raske elada, keda me armastame kogu oma südamega, kelle eest oleme valmis kasvõi surema... vaat see on juba teema.. aga siinkohal ei ole minul just palju rääkida... olen õnnelik nende üle kellel on oma teine pool.. oma armastatu.. oma poiss/tüdruk... hoidke neid keda armastate ning ärge laske nendega midagi juhtuda.. olge nende jaoks alati olemas kui neil sind vaja on ning öelge neile nii tihti kui vaja et neid armastate ning vajate... näidake oma tundeid.. rääkige neist..
minul pole kahjuks seda kellegile öelda... kuigi ühele tüdrukule ma seda ütleks, sest ma tunnen et tema on see õige minu jaoks... aga võibolla mu tunne siiski petab mind ja nii pole...
aga jh.. ok.. ma pean jälle mõtteid koguma minema...

sinule... sest sina oled just see minu jaoks!!!

nii vaikne on kõik.. tuul ei puhu.
linnud ei laula, puulehed ei sahise..
olen vaikselt, kuulatan..
kuid ei kuule midagi..
ka mõtted on vaikinud.. mõistus ei kõnele

järsku tunnen, kuidas tuul minust läbi lendleb..
linnud siristades puuoksale istuvad
puulehed räägivad mõistuse keeles..
sosistades mulle kõrva.. et vaataks ma seljataha..
mõistus kõneleb, et sealt kaugusest tuleb keegi..
keegi kes muudab kõike.. kes paneb kõik elama..


see keegi on tüdruk, kes suudab muuta kõik..
kelleta pole millegil mõtet.. kelleta ei suuda elada ega hingata..
keegi kes suudab näidata valgust pimeduses
tuua värve must-valgesse maailma
olla keegi, kelle nimel tasub elada elu nii nagu ta on!!!
kelle nimel võidelda kurbuse ning vihaga..
sest just sina oled kogu maailm!!