ja nii see jutuke algab!!!

kõik algab just sealt, kust sa tahad et ta algaks... pööra vaid uus leht ning alusta algusest..
lõpeta viimane peatükk, viimane vaatus, sulge kaaned ning pane see riiulile..

aga kuidas? kõik jääb ju pooleli, selgusetuks? jäävad õhku vaid küsimused... küsimused mis vastuseid ei saa!!!
aga milliseid küsimusi sa ootad... milliseid vastuseid sa pead andma?... kui keegi ei oska isegi küsida, sest keegi ei tea ju kuidas asi edasi läheb!!!
no just.. keegi ei teagi.. see on imelik ning arusaamatu isegi minu jaoks!!
ma ei rääkinud selle jutu avaldamisest midagi... see jääbki sulle sinna riiuli peale.. täpselt nii nagu ta sul on ning sa ei tee sellega midagi... lihtne ju?
aga ma ei kirjutanud seda ju selleks et see jääkski sinna riiuli peale, on ta ju avaldamiseks mõeldud, kuigi see jutt ei valmi vist iial!
täpselt.. ja nüüd alustad uue looga, looga mis valmib ja mille sa suudad avaldada..
tänan sõber... sellist nõuannet mul just oligi vaja... lähen parem välja mõtteid koguma!! sina mine tegele oma töö või naisega ning ära aja mu mõtteid segamini!!
yes sir!! ma kummardada ei viitsi, mul selg liialt valus selleks ;) ja et teaksid, homme peame minema kopli aedu parandama, nii et ära kuhugi ära kao!!
no vaatame seda asja jah...

elu siinses rantšos on kõike muud kui lihtne, ning pereäri ajada aina raskem, kuid peame kuidagi hakkama saama, hobuseid palju ning rasked kuid müüki ei sobi nad veel niipea.. 

farm on suur.. üle 200ha maad millest ligi 50 ha metsa, kust lõikame ise talvekütet ning ehitusmaterjali, suur talumaja, 3 talli, 2 maneeži, suured koplid, 2 väliplatsi ja hunnik muud talutehnikat, ja needki vajavad kõpitsemist ning oleme siin ju vaid mina koos venna ja tema naisega ning 2 sulasega.. 

Tony, tuled äkki siia juba... mul on su abi vaja!!! .....   


Tahad teada mis edasi saab? tahad et hakkan seda lugu edasi kirjutama? oled kindel?
mõtle ikka veel korra... ning kui sa endiselt oled kindel... siis kirjuta seda kommentaaridesse ning eks siis vaatame... mis sellest lookesest edasi saab ;)   
  

nii ongi et kuidagi ei ole..
nii peabki nagu eal ei peaks..
üsnagi mõtetu, kuigi omab üsna head mõtet..
ma ei tea... kuigi ometi tean ju..
sa ei tea, kuigi tead millest ma räägin..
pole eriti oluline, kuigi on väga oluline...
ütled et ei armasta, kuigi armastad ju!!
vihkad... aga sa ei oska vihatagi..
nutad.. kuigi silmad pole pisarais..
igale asjale me elus on olemas vastand või vastu väide... ka siis kui see pole vajalik või oluline..
kõik mis me ütleme või arvame, võib tunduda mõtetu... aga teise jaoks tähendab see kõike..
iga hetk me elus on oluline.. vahel ei saa me sellest vaid aru..
vahel ei tunnista me oma vigu.. ning teeme neid ikka ja jälle...
vahel on eluteed väga sinka-vonka ning käänulised...
aga miks ma seda kõike siia kirjutan???
no krt ega ma ka kõike ei tea... kirjutan ju seda mida sõrmed trükivad.. ja sõrmed trükivad seda mida mõistus ütleb...
aga teate... ma pian ju siia midagi kirjutama... järgmine kord siis äkki midagi paremat ;)

vahel tulevad huvitavad mõttevälgatused, vahel ei oska neid sõnadesse panna, ega kirjeldada, vahel ei oska neid isegi mõelda.. vahel on vaikus.. vaikus nagu enne tormi... pole mõtteid, pole ideid.. tühjus.. koputa ning sulle kajab vaid vastu hääl, mis hüüab vaikuses ning sellest ei saa ju mõhkugi aru.. et mida ta mulle siis hüüab?
aga arvan et vahel ongi targem et aru ei saa... ei tahagi teada mis seal vaikuses kajab.. mulle ei meeldi vaikus.. mulle ei meeldi ka lärm.. aga mulle meeldib kui mu ümber on elu... aktiivne elu.. muusika.. emotsioon.. loodus.. kui oskad neid kuulata siis tead et tegelt pole me ümber kunagi vaikust. teispoolsuses võid vaiki olla ning olla ümbritsetud vaikusega... või mille iganesega mis seal leidub... aga siin.. nüüd.. praegu.. just sel momendil vajan ma elu mis oleks täis kõike muud kui vaikust... aga samas ei tohi see hakata segama mu mõtlemist, no nii et ma ei kuuleks oma mõtteid kui need mul peas laulavad... mulle meeldib oma mõtteis laulda laulmata laule, olla seal kus ma muidu ei ole, teha seda mida muidu ei tee... sest mulle meeldib nii... see on nii hea tunne olla oma mõtetega unistustes... mitte seal taevastes alades, et see kukkumine valus oleks või nii.. aga just nii kaugel et tunda piiri reaalsuse ning mõttemaailma vahel... unistamine pole veel kellegile halba teinud.. kui on! siis pole see olnud enam unistus vaid ulme... ei tasu nende roheliste mehikestega mingeid kokkuleppeid sõlmida... unistused on ikkagi need mille nimel me elame ning pingutame...
näed kuidas mõtted liiguvad... ainult aseta näpud klaviatuurile.. pane taustaks vastavale meeleolule muusika (mida pole alati lihtne leida) ning pärast saad lugeda miuksed mõtted sul peas läbi käivad... mul jooksis korraks juhe kokku... aa jh.. muusika pala vahetus ;) nüüd uus lugu ning taas näpud käivad.. ma ei ole kindel mida siia nii lõpuks kõike kirja saab... aga proovige kah.. ja avastate endas uut ja huvitavat äkki... xavier naidoo mängib mul hetkel... no ei saa saksa keelest aru, aga kui lugusid kuulad siis laulu emotsioon jõuab ikkagi kuidagi minuni... varvas matsub vaikselt rütmis ning hinges on kuidagi rahulolu... kerge olemine.. vaba.. no ma ei tea.. seda peab ikka ise kogema või aru saama sellest... võite mind ju imelikuks pidada aga ega ma polegi väitnud et ma ei ole imelik.. kiiksuga olen.. nagu sinagi, või sina seal või sina seal tagareas.. meis kõigis on mingi kiiks.. kellel suurem kellel väiksem.. kellel hullem kellel veel hullem.. kellel lööb kohe välja kellel millisekundi jooksul... aga kiiks on hea... see toob me isiksused välja.. näitab kes me oleme.. ning aitab meil ka arusaada teiste kiiksudest ning on ju hea teadmine et pole ainuke kiiksuga siin maailmas...

ok.. nati pikaks sai... rautselt juba poole pealt panite selle lehe kinni ning võtsite ühendust hullariga... edu teile.. aga teised kes te seda siia lõpuni välja lugesite.. paluksin teilt kommentaare ja muidu ettepanekui kirjutiste suhtes siia alla kommentaari lahtrisse... vastasel juhul ei viici ma enam kirjutama hakata... kuna iseendaga suhtlemiseks võin ka endaga niisama rääkida :)

aga kena päeva ja ehk uute kirjutisteni!!!!
teie: Heiki

miskit nalja moodi!!!

S-sass
P-peeter

S. kl peeter?
P. mis on sass?
S. mida sa teed?
P. mitte s.ttagi! mis ise?
S. no umbes sama!
P. a miks sa küsid?
S. ei ma niisama?
P. mis niisama? niisama ei saa kirikus peksa kah
S. enam ei saa või?
P. juba ammu ei saa
S. sedant ma ei teadnudki
P. no nüüd tead, nii et räägi nüüd?
S. mida?
P. no seda mida sa tahtsid algul rääkida!!
S. no kulla peeter, egas mul enam pole meeles mida ma nii ammu tagasi rääkida tahtsin!!
P. no krt.. mis sul haugi mälu või?
S. mis see haugi mälu siia puutub?
P. no ei puutugi ju!!
S. no mis sa siis küsid nii?
p. no niisama noh
S. mis niisama.. krt kirikus ei anta niisama peksa kah!!


krt ei tulnud nii hea kui planeerisin aga ideed kadusid järsku kuhugi ära :D kui nood tagasi tulevad siis kirjutan edasi ;D
 

part 2 mis sai edasi..

üle kivide ja kändude ning läbi murdunud metsasalude sai lapsepõlv läbi, lõppesid mängud ning süütu lapselik maailm, aga hakkas noorus.. inimeste kõige ilusam aeg... aeg mil avastad ennast ning teisi, avastad uusi rõõme ning valusid.. avastad head ja halba.. avastad et on olemas üks meeletult hea tunne.. või kuidas seda täpsemalt kirjeldadagi... Armastus
mis see on.. tunne, meeleolu, asi?
see on midagi erilist mida ei oskagi kirjeldada, kuid see on see mis sind saadab kogu nooruse ning ka sealt edasi.. armastus on see mis juhib sind su elus kas õigele või valele teele..
kuid armastusest algab kõik pihta.. armastus ei ole vaid tüdruku ja poisi vaheline suhe, tunne vms.. armastus elu vastu, armastus vanemate vastu, armastus loomade vastu.. jne jne.. see on see mis näitab et sul on hing ning tunded.. armastust saab väljendada mitmeti. iga inimene võib seda erinevalt välja näidata, vahel me isegi ei mõista seda.. aga seda kuidas keegi seda välja näitab, ei saa talle pahaks panna, sest oleme ju kõik erinevad ning me ei tea kunagi mida üks või teine mõtleb või ühes ja teises situatsioonis käituda võib..
keeruline.. keeruline on see elu.. armastada võib sõpru, armastada võib oma hobisi, tegevusi mis sulle tõeliselt meeldivad... nagu mina.. armastan oma sõpru, sest ilma teieta oleks mu elu null... olete mulle kallid ja olulised.. ning sama palju armastan ma oma hobisi... hobuseid.. muusikat.. ja tegelt veel paljusid asju, millega ma enam tegeleda ei jõua.. kuid tõesti väga tahaks.. aga paraku tuleb elus teha palju valikuid ning otsuseid... kõike korraga ja koos ei saa.. kuigi tahaks
armastan ka oma vanemaid, tänu kellele olen ma see kes olen... ja see kes ma olen, seda ei muuda miski.. sest just selline ma olen...
aga see kõige ilusam armastus...
oma teise poole vastu, kelleta on meil raske elada, keda me armastame kogu oma südamega, kelle eest oleme valmis kasvõi surema... vaat see on juba teema.. aga siinkohal ei ole minul just palju rääkida... olen õnnelik nende üle kellel on oma teine pool.. oma armastatu.. oma poiss/tüdruk... hoidke neid keda armastate ning ärge laske nendega midagi juhtuda.. olge nende jaoks alati olemas kui neil sind vaja on ning öelge neile nii tihti kui vaja et neid armastate ning vajate... näidake oma tundeid.. rääkige neist..
minul pole kahjuks seda kellegile öelda... kuigi ühele tüdrukule ma seda ütleks, sest ma tunnen et tema on see õige minu jaoks... aga võibolla mu tunne siiski petab mind ja nii pole...
aga jh.. ok.. ma pean jälle mõtteid koguma minema...

sinule... sest sina oled just see minu jaoks!!!

nii vaikne on kõik.. tuul ei puhu.
linnud ei laula, puulehed ei sahise..
olen vaikselt, kuulatan..
kuid ei kuule midagi..
ka mõtted on vaikinud.. mõistus ei kõnele

järsku tunnen, kuidas tuul minust läbi lendleb..
linnud siristades puuoksale istuvad
puulehed räägivad mõistuse keeles..
sosistades mulle kõrva.. et vaataks ma seljataha..
mõistus kõneleb, et sealt kaugusest tuleb keegi..
keegi kes muudab kõike.. kes paneb kõik elama..


see keegi on tüdruk, kes suudab muuta kõik..
kelleta pole millegil mõtet.. kelleta ei suuda elada ega hingata..
keegi kes suudab näidata valgust pimeduses
tuua värve must-valgesse maailma
olla keegi, kelle nimel tasub elada elu nii nagu ta on!!!
kelle nimel võidelda kurbuse ning vihaga..
sest just sina oled kogu maailm!!

part 1 Ja nii see algas... It's a beginning!!!

seda on keeruline kirjutada... isegi mõelda on raske.. mõtteid välja kirjutada et nad näiksid reaalsed.. reaalsust välja kirjutada.. mis on reaalsus? on see hea või halb? kuhu see meid viib, ja mida see meiega teeb?
mõtelda selle kõige üle... ooot.. tegelikult on mulle keegi tark öelnud et mõelda pole kasulik, seega ma väga palju ei mõtle.. ainult natuke.. eksju..

algus peaks algama algusest.. ehk siis sealt kus kõik algas.. ning algab ta sellega, et jällegi on keegi tark öelnud et tuleks sündida õigesse hälli, et elada elu head.. mina nii õigesse hälli ei sündinud.. tundub lausa et täiesti valesse hälli... aga õnneks või kahjuks sattusin ma teise hälli, millest sai kõik alguse.. see on nii hea kui halb.. sest poleks nii läinud, võinuks elu hullemgi olla.. äkki seetõttu minust ikkagi inimene sai.. kui ikka sai?
lapsepõlv pole mulle kerge olnud.. aga oleks saanud ka hullem ju olla.. on noori kellel oli see kindlasti hullem ja on ka praegu neid.. seega pole vingumiseks põhjust, mul on õed ja vennad, vanemad ja veel palju sugulasi..
tegelikult oleks hea, kui saaks aega tagasi pöörata... oleks asju mida ma muudaksin kuigi ei tea kas see jälle hea mõte oleks.. saatus on meile ette määratud... või kas ikka on? öeldakse ka ju et iga inimene on oma õnne sepp... ehk siis kõik oleneb kui hästi suudad sa oma õnne taguda jne..

ma ei tea kas nutta või naerda..
olla kurb või olla rõõmus..
elada edasi või mitte..
olla või mitte olla..
minna edasi või keerata tagasi..
armastada või vihata..
ma ei tea kas tulla või minna..
tean vaid seda, et elul on mulle midagi..
midagi pakkuda, anda ja võtta

aga ok.. teen elus asju mida ma pean ikka ja jälle kahetsema... valed otsused.. mis muud.. aga kas ikka on?
oleks teisiti teind, võiks elu ka teisiti olla.. mis oleks võibolla parem aga hoopiski võiks ka hullem olla..
ma ei peaks ju ültse mõtlema selle peale mis oli ja võinuks teisiti olla, ei saa neid ju niikuinii muuta... elu peaks elama nii et ei peaks midagi kahetsema... aga millegipärast ei tunne ma end paremini.. järelikult pole ma oma elu nii elanud... ja ega ei olegi.. olen teinud palju vigu.. ning nii mõndagi veel ka korranud.. aga seda nimetatakse "elukooliks" kool nagu igateine.. kui ei õpi ning koduseid ülessandeid ei tee, järgneb karistus..
karm aga õiglane... loomulikult vaidlen vastu ning ütlen et karm ning ebaõiglane..
ok.. elukool elukooliks.. see on vähemalt kool kus ma ikka korralikult "käin" "olen"

ok.. praegu on kõik.. kirjutan varsti jälle!!!

et siis tere teile kes viitsivad lugeda!!!

kuidas tahaks juba suve... talvest ikka kopp ees.. miks seda lund peab nii palju olema?? no miks on seda jama vaja? ega sa ei tea seda öelda? vaevalt.. vaevled ju isegi sama probleemi all...
aga mis me nutame... marss kelgud kätte ning kelgutama suuskadel ;D tuleb ju siis taas lapsepõlv meelde.. siis olime ju kõik nii rõõmsad kui talv käes ja lumi maas.. lumesõda, kelgutamine, suusatamine.. mäletan ikka oma lapsepõlve, et nii kui lumi alla tuli ning vähegi kokkupandav oli siis kooliuksest välja tulles hoia end maadligi.. muidu käis VOPSSS ning pilt eest ära :D no see oli ju meie suur rõõm.. aga praegusel ajal ei oska me seda sellise pilguga vaadata.. mõtleme ikka ja aina kuidas saaks hoopis ruttu eestist minema...
nüüd see euru!!! oli meile seda vaja? oli ja ei ole ka.. no vähemalt oleks võinud eesti kroonid säilitada... aga nuh mis me ikka säilitame.. paneme tule otsa ja põletame maani maha.. ning teretulemast EURU... deeeem!!!!
ok.. mis tulnud see tulnud.. nüüd peame sellega elama, vähemalt euruupas ringi rännates pole vaja valuutat vahetada ;D
ok ma praegu rohkem ei viici kirjata, pärast veel võibolla.... või oli laua peal ning polla laua all :D
tsau praegu